Töötubade kirjeldus:
President Kaljulaidi Fond viib koostöös Feministeeriumiga Haridustrefil läbi kolm töötuba, mille teemaks on misogüünia ehk naistevastane viha. Uuringud näitavad, et 49% Eesti 15-aastastest poistest usuvad, et mehed sobivad paremini poliitilisteks liidriteks kui naised ning 24% usuvad sootuks, et naised peaksid poliitikast kõrvale jääma. Samal ajal on tüdrukute hoiakud muutumas aina liberaalsemaks. Töötubade eesmärk on selgitada probleemi olemust ning pakkuda õpetajatele tööriistu, kuidas tulla toime poiste naistevastaste hoiakutega ja mida teha, et selliste vaadete kasvu pidurdada.
Töötubade läbiviijad:
Grete Maria Avent (President Kaljulaidi Fond) – Grete Maria Avent on President Kaljulaidi Fondi misogüüniavastase projekti juht. Varasemalt on ta fondis juhtinud Demokraatia Akadeemiat, mis on 9-12 klassi noortele suunatud programm, et anda neile tööriistad ühiskonnas positiivsete muutuste ellu kutsumiseks. Tal on bakalaureusekraad sotsioloogias. Grete lõputöö keskendus noormeestele, kes jälgivad misogüünset sisuloojat Andrew Tate’i. Eesmärk oli täpsemini kaardistada nende hoiakuid, mis puudutavad soolist võrdsust ja ühiskonda.
Johanna Allandi (President Kaljulaidi Fond) – Johanna Allandi on President Kaljulaidi Fondi misogüüniavastase projekti juht. Tal on bakalaureusekraad antropoloogias, õpingute vältel keskendus ta eelkõige võrdõiguslikkusele ja sotsiaalsetele küsimustele. Johanna lõputöö keskendus seksitöötajatele, mis andis talle hea ülevaate sellest, kuidas ühiskondlikud arusaamad, eelarvamused ja struktuuriline ebavõrdsus kujundavad marginaliseeritud rühmade elu – mitmed neist probleemidest on ka otseselt seotud misogüüniaga.
Greta Roosaar (Feministeerium) – Greta Roosaar on Feministeeriumi huvikaitsja ja fänn. Huvikaitse töö kõrvalt tegeleb ta ettevõtlusega ning võrdsuse ja mitmekesisuse teemadel koolitamisega. Ühtlasi täidab ta õpetajarolli. Roosaar on akadeemilises maailmas tegelenud feministliku diskursusanalüüsiga ehk lühidalt sellega, kuidas erinevad ebaõiglased süsteemid meie keeles, meedias ja kultuuris (tihti märkamatult) väljenduvad ja iseennast taastoodavad.